10. november

AAMUTALLI

Talli jõudes viisime ühe hobuse välja ja oligi kõik selles tallis. Kuna täna on meil täitsa paari cm-ne lumi maas, ei saanud osad hobused ka välja minna, sest neil pole griffe. Mõnel olid grifid ja nemad said välja. Ilmselt kohe hakatakse kiiresti griffe panema. Selles tallis me rohkem midagi tegema ei pidanud hommikul.

Läksime maneesitalli. Seal tallis peatuvad võistlustel osalevad hobused, seal on 26boksi. Neil on selline süsteem, et kõik peavad enda järel boksi puhtaks tegema, kui lahkuvad ja kui pole puhtaks tehtud, saadetakse neile arve. Puhastamata boks- palju märgu kohti ja junnihunnikud. See toob kaasa 50 eurose arve. Ju siis soomlastel on palju raha, nagu ka üks tallimestari Kati ütles. Meie pidime boksid siis üle tegema korralikult ja ümber keerama vajadusel(tegin kokku 11 boksi selles tallis). Vahepeal käisime hommikusööki söömas ja tagasi tulles tegime üleval tallis ehk oma tavalises tallis oma boksid puhtaks(2), vedasin turvast ja siis alla tagasi. Pühkisime vahekäigu, sõnnikuhoidla esise ja abiruumi.

See tall on muidu väga ok, aga kui seal boksis olla, tekib selline vangla tunne veidi. Bokside vaheseinad on betoonist ja seal on umbes 15-20cm läbimõõduga auk, läbi mille hobused üksteist nuusutada saavad. Trellid on peaaegu maast laeni.

Vedasime ka prügi suurde prügikasti ja siis panime uksed lukku ja oligi valmis. Jootjad on teistsugused. Kui nõu tühjaks saab, hakkab vesi tööle ja tuleb teatud kõrgusele. Kati küsis meie jootjate kohta Eestis ja ütles, et sellised jootjad on neil lehmadel.

Tegime hobustest ja hobustega koos veidi pilte ja liikusime põhitalli poole. Pidime Valmennustallist ka prügikastid tühjaks tegema. Karussellis olevad hobused, eriti üks hall, kartsid seda väga. Me siis liikusime väga vaikselt, sest see hall oleks muidu sealt läbi või üle jooksnud.

Järgmiseks näitas Lennu meile taas Nannat, kellel on vasaku esimese jala kõõlus paistes. Ta sidus selle koha ümber külmakoti kuskil 15-20 minutiks. Siis pakkus meile võimaluse vaadata hammaste raspeldamist. Neil on lisaks pähe/suhu käidavatele raudadele mingi teistsugune asi, mis läheb suhu ja hoiab ka suud lahti. Kui olime Trulli rapseldamise ära vaadanud, tegime olmeruumidest, tallidest pilte(varustus- tekid, valjad, sadulad jne).

Trenn:

Täna oli siis meie esimene kauaoodatud trenn. Meie hobused, kellega sõitsime, on kolmandas tallis ja kolmandas koridoris. Meie grupp jagati kaheks. Mina ja Anneli sõitsime Jenaga- vahva soome mära, väike püss ja super mugav, boksis veidi tujukas ka. Puhastasime ja panime valmis ning mina läksin siis esimesena. See tähendas seda, et sain III talli juurest minna seljas Opistohalli. Maneeži jõudes viskasime joped seljast, tegime sammu ja üleminekuid(samm, peatus, samm...). Kui hobu oli juba natuke nö selgem meie jaoks, alustasime traaviga. NO mine metsa, kui mugav traav!! Väga mugav, hea tempo ja rütm, hästi kiva, nagu Jena kohta ütles meie talli õpilane. :) Ta oli tõesti väga vahva. Tahtis hirmsasti edasi liikuda ja ma siis pidin palju poolpeatusi tegema alguses. Minu viga, mida treener kohe nägi, oli see, et ma ei hoia nagu rinda ees. Ma tean, et see on mul probleemiks ja väga hea, et ka tema kohe sellest aru sai. Ma peaks nö “uhkemalt“ ringi käima, rind ees. Muidu oli päris ok ülejäänud asjad.. Tegime ka täisistakus traavi, mis oli väga mugav. Siis tuli galopi aeg. Alustasime maneeži otsas peegli ees ja tegime ringi, peegli ees üleminek traavile ja siis samm. Algul läksin läbi traavi galopile, aga pärast juba sammust. WOW, kui mugav ja mõnus galopp. Selline tunne nagu jääkski lendama. Muidugi tahtis ta minema kihutada ja ma tegin taas poolpeatusi ja ta oli kohe väga kuulelik, tähelepanelik ning rahulikum. Kokku kestis see kuskil pool tundi ja siis sõitsid teised. Tagasi kõndisid nemad seljas. Meie hobune tuli kiiresti lahti võtta, sest ta läks sepikotta. Tegime siis nobesti asjad korda ja saigi kõik valmis ning läksime koju tagasi.

Kella 16:00 algas kooli õpilaste vahel takistussõiduvõistlus. Algul oli kõrgus kuskil 50-60cm, hiljem tõsteti teistele see kuskil u 70-80cm. Tund aega vaatasime Janikaga seda ja siis läksime sööma ja kui kõhud täis, läksime iltatalli tööd tegema.

ILTATALL

Vahetasime hobused, sisse tõin 1 ja välja ka viisin 1 hobuse. Sellele järgnes nagu ikka bokside puhastamine. Tegin oma boksid ära ja rohkem ei pidanudki tegema. Kui sellega asi ühelpool, pühkisime erinevad olmeruumid puhtaks, panime kuivanud tekid ja kaitsmed ära jms nipet-näpet. Kell sai juba nii palju, et tuli hobuseid söötma hakata. Jagasime Janikaga esimest korda täiesti kahekesi kuiva heina. Väga tublid olime. :) Järgmiseks pühkisime põrandad ja aitasin lisasöötasid jagada. Kõigepealt abistasin lese jagamisega ja hiljem aitasin Kaisal kaera jagada ja sain süsteemile ka pihta, millal,kes, mida saab(terve kaer, muljutud jms). Siis tõime hobused sisse, tõin 1hobuse ja siis võtsime künad ära ja kõik oli valmis. Piilusime maneeži, kus mõned tegid trenni oma hobustega ja siis otsustasime tüdrukutele appi jääda tribüüne pühkima ja maneeži kastma. Muusika pandi käima ja nii oli hästi vahva. Tüdrukutel oli väga hea meel, et me neil abis olime, sest said palju kiiremini valmis. Kui kuskil päeva jooksul vastu tulevad ja küsivad, kas me tuleme ka talli ja kui ütleme jaa, siis neil on nii hea meel, sest lisakäsi on alati juurde vaja. :) Nii toredad on kõik.

Kell sai 9 ja me lõpetasime ja tulime koju. Muide, me saame võimalus minna nv veel ka mingile veterinaaria üritusele, kus räägitakse söötadest, nende mõjust, koostamisest, hobuse hindamist tehakse vms. Täpselt ei saanud arugi tegelt, mida me seal kuuleme, aga midagi sellist. 1 veterinaar tuleb Lõuna-Aafrikast. :O

Jääme ootama. :)